Lugusid - kogutud siit ja sealt

Kohtunik küsib süüaluselt meesterahvalt:
"No ütelge palun miks Te seda noort tütarlast pangega lõite?"
Mees vastab:
"Vaadake olen naiste arst, günekoloog. Oli väsitav tööpäev, kõht tühi lähen koju. Kohe sättisin ennast kööki sööma, pesin käed, istun lauataha, tuleb naine kööki: "Kallis mul on seal all midagi korrast ära, ole hea ja tule vaata" Ok. Läksin vaatasin ,tulin kööki tagasi, pesin käed istun lauataha kui tuleb vanem tütar: "Isa kuule, me siin arutasime ja otsustasime, et tahaksime juba lapse saada. Ole hea ja tule võta spiraal välja."
No läksin võtsin, jõuan kööki tagasi pesen käed, istun lauataha, kui piilub uksevahelt noorem tütar: "Issi, kuule ma tahaks selle asjaga nagu tegelema hakata, ole pai ja pane mulle spiraal sisse" Läksin panin ja siis läksin välja, et kui toas süüa ei saa siis vähemalt lähen joon kaevuääres vetki. Ja siis tuleb see tütarlaps: "Onu, viska viiekas ma näitan tutti!

Konn istub jõe kaldal, jalad vees. Tuleb lehm ja küsib, kas vesi on ka
soe? Konn vastab:
"Mina istun siin muide nagu konn, mitte nagu termomeeter."

Tallinlane jalutab mere kaldal ja näeb, et üks setu kükitab veepiiril ja solgutab banaanikoori.
"Mida sa siin teed?" uurib pealinlane.
"Anna viiekas, siis ütlen." pobiseb setu. Ei täi anda viiekat pealinna mees ja jalutab edasi Aga kusagil sees üks uudishimu-ussike muudkui vaikselt keerab. Lõpuks ei pea mees vastu, jookseb setu juurde, annab viieka ja küsib uuesti:
"No ütle ometi, mida siin teed?"
"Ei midagi erilist", vastab setu, "banaanikoori loputan. Oma kolmsada eeku tuleb päevas ära."

Rüütel sõidab lennukiga ja näeb, et pilve peal istub jumal. Jumal näitab Rüütlile rusikat, Rüütel näitab vastu, jumal näitab kahte rusikat, mille peale taob Rüütel rusikaga vastu pead.
Rüütel läheb koju ja räägib:
"Nägin jumalat, ta näitas mulle rusikat, ma näitasin vastu, ta näitas kahte rusikat ja mina ütlesin, et ta on loll."
Läheb jumal koju ja räägib:
"Nägin Eesti presidenti ja ütlesin, et hoia oma riiki, ta ütles et hoiab, ma ütlesin, et hoia kahe käega, aga tema ütles, et ta on selleks liiga loll."

* Odaviske võitis Fatima Whitbread, kes on sündinud Küprosel ja
kodustatud Inglismaal.

* Meie oleme oma toimetuses asjad sättinud nii, et olümpiamängud
hakkavad laupäeval.

* Neljateistaastastel tüdrukutel on praegu parim jooksuaeg.

* Orienteerumine on sellepärast tore, et siin saavad ka vanemad mehed
ja naised selle asja metsa vahel nii ära õiendada, et keegi pealt ei näe.

* Kuke hani maandus vastaste väljakupoolel.

* Abeljanov ei saanud vastu instrumentigi.

* Salumets pani Metstaki istuma.

* Algab matk mööda isaste võitlusradu.

* Pealtvaatajatel läks asi põnevaks, kuna Teesalu ja Reinup kruvisid
asja nii üles, et lase aga olla.

* Tallinna Näidislinnuvabariigi väravpallinaiskond jõudis Tallinnasse
tagasi.

* Tallinna Kalevi ja Riia ASK vahelises mängus on seis viigiline 0:3.

* Kiirhaisutamises olid Nõukogude sportlased jälle tublid.

* Tõusva maa päikese pojad Jaapanist on Tallinnas haruldased
külalised.

* Tallinna naha- ja suguhaiguste tootmiskombinaadi Kommunaar
spordipäev.

* Väikeste Fääri säärte jalgpallimeeskond võitis Austria 2:1

* Jelena Golovina on sõna otseses mõttes Kaija Parve järeltulija.

Olen 19-aastane ja ma olen eriline inimene - seega inimene nagu iga teine, sest kõik on isiksused.
Nagu igal inimesel, nii ka minul, on omad head ja halvad küljed.
Lapsepõlv möödus maal elades, kus ka kohalikus keskkoolis sai gümnaasiumi haridus omandatud.
Esimese aasta oma tudengielust veetsin EPMÜ, kuid sealt lahkusin, kuna läksin tülli kohaliku lauda hobustega.
Üliõpilane on üldiselt tore olla, aga õppida küll ei viitsi.
Olen hirmus ajameelne - selline luuletaja tüüp.
Ma ei jõua enam kõigisse loengudesse nagu peaks.
Suudan suhelda korraga väga erinevate isiksustega, kelledeks võivad olla skisofreenik või isegi mõni nohik (ajugeenius, kes paraku mina ei ole).
Mina inimesena olen arusaaja, sõbralik ja mitte kergesti härrituv.
Heaks omaduseks on veel minu kõva hääl, mis on mulle abiks olnud väga palju.
Aitan ka abivajajaid. Kuid vahest kipun liiga palju aitama, mis kahjuks ei ole eriti hea.
Ka uute inimestega tutvumine on minu puhul väga teretulnud.
Heaks küljeks pean ma nn. südamesoojust.
Aitan alati hädas olevaid inimesi, kui see on minu võimuses.

Pinge maandamiseks tegelen muusikaga, mängides akordionit.
Veel võluvad mind infotehnoloogia salapärane maailm ning spordiala, mida meil juba aegade hämarusest saati nimetatakse jalgpalliks.
Kõige tähtsam on aga siiski see, et suhtun erinevate rahvuste esindajatesse tolerantselt ja sallivalt. [...]Mulle meeldib reisida ja suhelda erinevate inimestega, nahavärvuski ei loe - see tundub mulle endalegi üllatavalt. Arvan, et tänapäeval on selline suhtumine eriti oluline, eriti siis kui Eesti ühineb EL-ga ja maailmas toimuvad terroriaktid.

Töö juurde toodi eile uus paljundusmasin. Kui töömees oli kõik kiled ymbert ära rebinud ja juhtme seina pannud ja lõpuks lahkus, saabus aupaklik vaikus. Sekretäril, kes sai kiirkoolituse nuppude asjus, saabus lõunavaheaeg, tema lahkus, aga uudishimulike salgake ei tahtnud sugugi laiali minna. Professorid kaotasid võime kõnelda kindlas kõneviisis, pomisedes, et kui nad ykskord Helsingis nägid vist samasugust masinat, siis oleks see originaal nagu käinud hoopis sealt ylevalt vist. Masin surises sõbralikult, aga põhimõtteliselt oli kohe näha, et intellektilt yletab ta meid kõiki. Lõpuks kogus murdeõppejõud julgust ja tegi esimesed kuus koopiat. Yhepoolset, soojenduseks. Imestas ise, et kyll on tark masin, sest väiksel displeil teatati talle mokaotsast: Ready. Yldse suhtles masin meiega nagu poolearulistega, piktogrammide ja basic englishi abil. Niigi kena temast, oleks võinud ju ka näiteks nii minna, et saabunud oleks jaapanikeelsete instruktsioonidega versioon.

Lähemalt järele mõeldes, see olekski iseenesest kena. Paljundamisest saaks rituaal. Tseremoonia. Avad õppetooli ukse, võtad välisjalanõud ära ja paned nagi juures paljunduskimono selga. "Konnichiwa, Mita-san!" "Konnichiwa, Katurinu-chan!" Ulatad originaali ja palud: "Dozo, Mita-san! San-yuu!" Ja iga masinast väljuva koopia puhul tuleb kergelt kummardada ja pomiseda "Arigato, domo arigato gozaimas!" Vanast paljundusmasinast tehakse esivanemate altar ja vaikselt heljub tagatoast koto-helisid. Kohvi asemel valmib roheline tee ja sekretär maalib orava sabakarvadest pintsliga silti
LOENGUT EI TOIMU
TÄNA KELL KUUSTEIST VIISTEIST
ÕPPEJÕUD HAIGE
(Polaarkaru)

Lugesin olympiaadiylesandeid ja tuli meelde, et "Konkreetse regiooni majanduslikult konkurentsivõimetu inimkontingendi füsioloogilise energiavajaduse rahuldamise probleem kuulub kohaliku omavalitsuse haldusalasse" vasteks pakkus keegi "Iga küla peab oma lolli toitma". (Polaarkaru)

Kohtla-Järvel on aserbaidžaanlaste söögikoht, kus peale normaalse ja
maitsva kõhutäie saab ka südamest naerda.
Selline menüü on tõesti olemas.
------------------------------------------------------------------------

"KUJUK AYASPEREKONNA RESTRAN ESTOONIA"

ESTI MENJÜÜ

SOPP
Ayas sopp
Türgi rupskite sopp
Laammmaste jalad
Makaronidt
Vesipirukad

SÖÖMISED LIHAST
Pidlik kepab hernestega
Kepab roheliste hernestega
Kepab paberis
Liha pirukkas
Kepab kartulpuderga
Vaiksed tükid liha grillitud
Lambtükid

JUURVILJAD
Liha savi haupotis
Reheline pippar tädisega
Kabatsokk täidisega
Tomatid täidisega
Täidetud kapsarulid
Porrulauk kakklihaga

SALAT
Aju salat
Katsik - jook tehtud ai ai ja kurk

PRAETUD PANNID
Praetud muned
Omlett ajuga
Pudre praetud muned

MAGUSAD JA PUUVILJAD
Hautatud naasikad
Ööbikude pesad

Tuleb väimees ämmale külla. Ämm kukub kohe hoolega lauda katma - seljanka, pirukad, seened, kotletid, pannkoogid, napsid jne. Väimees jääb kõike seda imestunult vaatama. Kui ämm läheb korraks teise tuppa viskab mees tükikese pannkoogist kassile. Kass maitseb pannkooki ja kukub pumpsti jalad taeva poole köögi põrandale. Kui ämm kööki tuleb haarab väimees tast vihaga kinni ja virutab kümnenda korruse aknast alla.
Selle peale hüppab kass jälle jalgadele ja karjub:
"YESSSSSS!"

Kuskil poes Venemaa kolkas:
"Kas teil vorsti on?"
"On."
"Aga suitsuvorsti?"
"Samuti."
"Äkki on sinki kah?"
"Leiame."
"Kuulge, miks te mõnitate?"
"Ise alustasite!"

Surevad venelane ja ameeriklane ära ning satuvad põrgusse. Seal kohe kurat küsimas:
"Kas tahate vene või ameerika põrgusse?"
"Mis seal vahet on?"
"Vene põrgus peate iga päev sööma kaks ämbritäit sitta, aga ameerika omas ühe ämbritäie."
Ameeriklane valib kohe ameerika põrgu, aga venelane jääb mõttesse, et kogu elu Venemaal elatud, siis olgu ka vene põrgu. Saavad mehed aasta pärast kokku ja kohe üksteiselt pärima, et kuidas läheb. Ameeriklane seletab:
"Elu on ilus! Sööd hommikul kiirelt ämbri sitta ära ja edasi tee mida tahad! Aga sinul?"
Venelane ohkab:
"Meil nagu ikka - vene värk! Kord on sitt otsas, kord on keegi ämbri pihta pannud..."

Koolis on zooloogiatund. Õpetaja küsib:
"Lapsed, mida me saame hanest?"
"Liha!"
"Tubli! Mida veel?"
Mann ajab kätt püsti:
"Mune!"
"Väga hea! Juku, mida veel?"
"Ma ei tea."
Mille peal sa magad?
"Naril."
"Millele sa pea paned?"
"Vildile."
"Kus su isa magab?"
"Põrandal."
"Mida tema pea alla paneb?"
"Teise vildi."
"Aga vanaisa, kus tema magab?"
"Ahju peal."
"Mis temal pea all on?"
"Padi."
"No vot. Kui me nüüd vanaisa padja katki lõikame, mis me siis saame?"
"Vanaisalt karguga munadesse."

Tuhkatriinu on juba 95 aastat vana. Selja taga on pikk, õnnelik elu nüüdseks juba vanadusse surnud printsiga. Nüüd veeretab Tuhkatriinu oma viimaseid elupäevi õhtusse enamasti verandal kiiktoolis istudes, silitades suurt kõutsi, oma ainukest seltsilist.
Ühel päeval istub ta taas verandal, kass süles, kui ilmub haldjast võõrasema, keda Tuhkatriinu pole üle seitsmekümne aasta näinud. Tuhkatriinu rõõmustab taaskohtumise üle väga, kuid veel rõõmsamaks saab ta siis, kui võõrasema lubab tasuks elu jooksul tehtud heategude eest kolm tema soovi täita.
"Tead, võõrasema," sõnab Tuhkatriinu, "prints oli küll hea mees, aga vilets investeerija. Ma elan praegu oma pensionist ja tulen vaevu ots-otsaga kokku. Tee nii, et oleksin pööraselt rikas."
Haldjas viibutab oma võlukeppi, sähvatab silmipimestav valgus ja Tuhkatriinu istub puhtast kullast kiiktoolis. "Mis su teine soov oleks, kallis Tuhkatriinu?"pärib haldjast võõrasema. Tuhkatriinu heidab pilgu oma kortsulistele, pahklike liigestega kätele ja kuivetule kehale ning soovib, et võõrasema ta taas nooreks ja ilusaks teeks.
Vaevalt on ta selle soovi kuuldavale toonud, kui taas valgus sähvatab ja Tuhkatriinu tunneb, kuidas ta nahk sileneb, juuksed tihenevad, rinnad pringiks muutuvad... Ühtlasi ärkavad temas ka tunded ja ihad, mis on talle juba aastakümneid võõrad olnud. Kui võõrasema siis tema viimast soovi küsib, palub Tuhkatriinu pikemalt mõtlemata, et võõrasema muudaks tema kassi ilusaks nooreks meheks.
Haldjas kaob eredasse valgusesse ja seni hirmunult nurgas kükitanud kassiga hakkavad toimuma hämmastavad muutused. Õige pea seisab nurgas piltilus pikk noormees, nägusam, kui ükski meesmodell eales on olnud.
Tuhkatriinu on lummatud. Tal jääb lausa hing kinni, kui mees, kes alles mõni hetk tagasi oli kass, naeratades tema poole astub.
Mees kummardub Tuhkatriinu kohale, põimib oma kuldpruunid lihaselised käsvarred ümber naise piha ja sosistab tasa, nii et tema hingeõhk vaevu Tuhkatriinu põske riivab:
"Noh, mu kallis, nüüd on sul kindlasti kahju, et sa mind kastreerida lasid..."

Ühes Londoni pubis on vaikne õhtu. Baarileti ääres konutavad ainult kaks meest. Lõpuks tõuseb üks püsti ja tuigub teise juurde.
"Kas ma võin teile ühe viski välja teha?" küsib ta.
"Aga muidugi," vastab teine mees.
"Kust te pärit olete?" uurib esimene mees edasi.
"Iirimaalt," kõlab vastus.
"No mis sa kostad!" imestab esimene mees.
"Mina ka! Joome Iirimaa terviseks!"
Viskid joodud, jätkab esimene mees pärimist:
"Ja kust kandist Iirimaal?"
"Dublinist."
"Uskumatu! Mina ka!" rõõmustab mees. "Joome Dublini terviseks! Ja kus koolis te käisite?"
"St. Marys," kostab teine mees.
"Issakene, mina ka!" Mehed on sellise kokkusattumuse üle nii õnnelikud, et langevad üksteisele kaela.
Samal ajal astub sisse üks igapäevastest kundedest ja küsib baarimehelt, mis lahti on.
"Ah, ei midagi erilist," kehitab see õlgu. "O´Malley kaksikud on jälle maani täis."

Prokuratuu ri uurija Sidorov kirjutab ülekuulamisprotokolli. Ankeetandmetesse, kus on perekonnaseis, kirjutab ta algul eksikombel «lesk», siis saab oma veast aru, tõmbab selle maha ja kirjutab «neiu». Lehe äärel aga tõestab vea paranduse: «Läbitõmmatud lesk lugeda neiuks. Läbi tõmbas: uurija Sidorov. Allkiri.»

Ukse taga naabrivanamees. Küsib mu umbes 40 aastaselt emalt: "Ilus proua, vat mul on selline mure, et kas ma saaks teie käest keppi?"

Vanataat oli oma kepi turul käies korraks putka ette unustand ja keegi kaak kasutas seda kurjalt ära ja pani selle tuuri.

Abja bussijaamas ootavad kaks parimais aastais daami bussi ja igavusest arutavad maailma asju ja elu. Lõpuks viib jutt hindade tõusule. Üks: "Kuulsin et poolest kuust pidid bussihinnad kah tõusma." Teine:" Ei tea, osadel vist jah."
Samal ajal jõuab ette buss,avab uksed, esimene daam astub bussi, küsib pileti ja otsekui oleks ka bussijuht nende vestlust kuulnud, lisab jutujätkuks: "Kas teil ka tõuseb?"
Bussijuht on keeletu,annab pileti ja muigab rahva naerukihina saatel. Daam uurib piletit, vaatab korraks bussijuhi otsa ja nendib: "No
näe, ongi tõusnud!" Mis nüüd bussis toimus, on kirjeldamatu, kusjuures daam ise ei saanud ikka aru, miks rahvas naerda hirnub

Järgnevat telefonikõnet saekaatrimehe ja puusepa vahel juhtus pealt kuulama puusepa naine (ühepoolselt muidugi):
Saekaater(sk): "Sain nüüd koorma palki, mis sulle sobib,mitu tihu ma sulle saen?"
Puusepp(ps):"Ah saidki nüüd pika jahtimise peale kätte, no oli ka aeg! Tead, tõmba ta läbi, eks siis näe mis saab ja too mulle koju kah!"
Sk:"Tegid siiani ikka laudu, kuidas sa nüüd toolide peale üle läksid?"
Ps:"Noh, jah, eks vaheldust kah vahel vaja!"
Sk:"Kas toolid lähevad ka Tallinnasse?"
Ps:"Ei, Pärnusse läheb."
Nüüd sai puusepa naisel, kes pidigi järgmine päev Pärnusse minema, mõõt täis!

Geneetikute kongressil esineb ameeriklane:
"Me ristasime omavahel lehma, lamba ja kana ning saime olevuse, kes sööb rohtu, kuid annab piima, villa, liha ja mune."
Järgmise ettekande peab prantslane, kes räägib:
"Meil õnnestus ristata mesilane ja kärbes. Nii saime putuka, kes toitub sellest, mida leiab solgiaukudest ja pürgikastidest, kuid annab puhast mett."
Viimasena esineb venelane:
"Aga meil, Venemaal, ristati tarakan ja arbuus. Nüüd on nii, et nagu sa arbuusi lahti lõikad, jooksevad seemned ise laiali."

Vanamemm jookseb kella peale ust avama. Seal seisab noor sirge mees, lai naeratus suul.
"Tere hommikust, proua! Palun leidke minu jaoks kaks minutit ja ma näitan teile imemise viimast sõna.!"
"Lase jalga," kraaksatab vanamutt, "mul pole sentigi raha!"
Ja lööb ukse kinni. Kuid väle müügimees jõuab pista jala ukse vahele ning astub edasi, lohistades enda järel läikivat tolmuimejat.
"Ärge nüüd asjata kiirustage, proua, meie presentatsioon on lihtne ja lühike." Nende sõnadega heidab noormees vaibale kuhja sõnnikut ja teatab pidulikult:
"Pange nüüd tähele! Kui meie tolmuimeja ei puhasta sellelt vaibalt kõike sõnnikut, siis ma söön ülejäägi ära!"
"Head isu, poja," kögiseb vanamutt. "Elekter on mul juba hommikust saati ära!"

Mingi aeg eile varahommikul, pime tuba, laua ääres istuvad Rootsi-Taani koondised ja kohtunikud.

Taani treener Morten Olsen: "Nii.. juhtima läheme alguses igatahes meie, esimesel poolajal ärge eriti hullult rünnake, nii... kes tahab lüüa?"
Tomasson: "Essa!" Grønkjær: "Ai raisk!!"
Olsen: "Ok, olemas, enne 30. minti tee ära".
Rootsi üks treeneritest Lars Lagerback: "Kena, veeratame poolaja lõpuni, ja teise poolaja esimesel minutil las Larsson jookseb kasistusalasse sisse... Sørensen, kus sa oled?" - "Siin" - ",tõmbab ta jalust maha."
Sekkub sakslasest kohtunik Merk: "Oo oo... ja siis ma annan penalti!"
Larsson: "Löön otse värava keskele, nii et hüppa kuskile ära igaks juhuks"
"Vasakule tahaks hüpata.. jah, ma vist hüppangi vasakule," mõtiskleb Sørensen omaette.
Olsen: "Nii, 20 minti pärast lööme meie uuesti värava", teeme midagi tõeliselt lahedalt.." Rootsi teine treener Söderberg jätkab: "Mhmh, mis oleks kui kaks meie kahe kaitsja jala rikošetist tekiks kellegil väravavahiga 1-1 olukord?"
Olsen: "Priima, nii... kes tahab lüüa?"
Tomasson: "Essa!" Grønkjær: "Ai raisk!!"
Lars Lagerback: "Ma arvan, et teeme viimase värava päris lõpus? 89.,90. minut? Keegi lööb, Sørensen tõrjub nagu naine ja keegi lööb palli väravasse,ok? Kes lööb?" - Söderberg: "Las Jonson lööb, tal on ainsana ASTMA" < kõik naeravad >.
"Õhtul ilmselt sajab, nii et ma vilistan selle kohtumise peale väravat lõppenuks ka, ei viitsi seal niisama passida" karjub Merk joonekohtunikele läbi naerumürina kõrva. Nood noogutavad rahulolevalt.
Toas valitseb üksteisemõistmise õnnis hõng...