Mingi aeg eile varahommikul, pime tuba, laua ääres istuvad Rootsi-Taani koondised ja kohtunikud.
Taani treener Morten Olsen: "Nii.. juhtima läheme alguses igatahes meie, esimesel poolajal ärge eriti hullult rünnake, nii... kes tahab lüüa?"
Tomasson: "Essa!" Grønkjær: "Ai raisk!!"
Olsen: "Ok, olemas, enne 30. minti tee ära".
Rootsi üks treeneritest Lars Lagerback: "Kena, veeratame poolaja lõpuni, ja teise poolaja esimesel minutil las Larsson jookseb kasistusalasse sisse... Sørensen, kus sa oled?" - "Siin" - ",tõmbab ta jalust maha."
Sekkub sakslasest kohtunik Merk: "Oo oo... ja siis ma annan penalti!"
Larsson: "Löön otse värava keskele, nii et hüppa kuskile ära igaks juhuks"
"Vasakule tahaks hüpata.. jah, ma vist hüppangi vasakule," mõtiskleb Sørensen omaette.
Olsen: "Nii, 20 minti pärast lööme meie uuesti värava", teeme midagi tõeliselt lahedalt.." Rootsi teine treener Söderberg jätkab: "Mhmh, mis oleks kui kaks meie kahe kaitsja jala rikošetist tekiks kellegil väravavahiga 1-1 olukord?"
Olsen: "Priima, nii... kes tahab lüüa?"
Tomasson: "Essa!" Grønkjær: "Ai raisk!!"
Lars Lagerback: "Ma arvan, et teeme viimase värava päris lõpus? 89.,90. minut? Keegi lööb, Sørensen tõrjub nagu naine ja keegi lööb palli väravasse,ok? Kes lööb?" - Söderberg: "Las Jonson lööb, tal on ainsana ASTMA" < kõik naeravad >.
"Õhtul ilmselt sajab, nii et ma vilistan selle kohtumise peale väravat lõppenuks ka, ei viitsi seal niisama passida" karjub Merk joonekohtunikele läbi naerumürina kõrva. Nood noogutavad rahulolevalt.
Toas valitseb üksteisemõistmise õnnis hõng...
5:58 AM