Lugusid - kogutud siit ja sealt

Olen 19-aastane ja ma olen eriline inimene - seega inimene nagu iga teine, sest kõik on isiksused.
Nagu igal inimesel, nii ka minul, on omad head ja halvad küljed.
Lapsepõlv möödus maal elades, kus ka kohalikus keskkoolis sai gümnaasiumi haridus omandatud.
Esimese aasta oma tudengielust veetsin EPMÜ, kuid sealt lahkusin, kuna läksin tülli kohaliku lauda hobustega.
Üliõpilane on üldiselt tore olla, aga õppida küll ei viitsi.
Olen hirmus ajameelne - selline luuletaja tüüp.
Ma ei jõua enam kõigisse loengudesse nagu peaks.
Suudan suhelda korraga väga erinevate isiksustega, kelledeks võivad olla skisofreenik või isegi mõni nohik (ajugeenius, kes paraku mina ei ole).
Mina inimesena olen arusaaja, sõbralik ja mitte kergesti härrituv.
Heaks omaduseks on veel minu kõva hääl, mis on mulle abiks olnud väga palju.
Aitan ka abivajajaid. Kuid vahest kipun liiga palju aitama, mis kahjuks ei ole eriti hea.
Ka uute inimestega tutvumine on minu puhul väga teretulnud.
Heaks küljeks pean ma nn. südamesoojust.
Aitan alati hädas olevaid inimesi, kui see on minu võimuses.

Pinge maandamiseks tegelen muusikaga, mängides akordionit.
Veel võluvad mind infotehnoloogia salapärane maailm ning spordiala, mida meil juba aegade hämarusest saati nimetatakse jalgpalliks.
Kõige tähtsam on aga siiski see, et suhtun erinevate rahvuste esindajatesse tolerantselt ja sallivalt. [...]Mulle meeldib reisida ja suhelda erinevate inimestega, nahavärvuski ei loe - see tundub mulle endalegi üllatavalt. Arvan, et tänapäeval on selline suhtumine eriti oluline, eriti siis kui Eesti ühineb EL-ga ja maailmas toimuvad terroriaktid.